Kinni müüritud emotsioonid
Paljud lapsed kasvavad kodudes, kus nende emotsioonide väljendamisse ei suhtuta toetavalt. Nende haprad tunded jäävad vastamata või halvemal juhul neid pisendatakse, halvustatakse, naeruvääristatakse. Et vanematele meele järgi olla, õpib laps kiiresti oma emotsioone ja vajadusi alla suruma. Kontakt vanemaga on…
Miks astun ikka ja jälle samasse ämbrisse?
Lapsepõlve(valude) taaselustamine Miks peaks keegi ennast sedasi karistama, et valib täiskasvanuna taas kogeda oma lapsepõlve valud ja hirmud? Miks leitakse endale sageli kaaslane, kes elustab meis lapsena läbi elatud valusegused kogemused? Miks inimene, kelle lapsepõlves oli väärkohtlemist, hoiab täiskasvanuna nende…
Ma pole kunagi kellelegi seda rääkinud…
“Ma pole seda lugu kunagi kellelegi rääkinud.” – see on üks kurb lause, mida ma kuulen oma toetusgrupis ja individuaalsetel kohtumistel väga sageli. Mis on “see lugu”, mis on nii salajane, et sellele pole antud luba päevavalgust näha ja mida…
Kõige julgem lause
Mulle tundub, et kõige suuremat julgust nõuab välja öelda lause: “Ma vajan abi.” Lühike kolmesõnaline lause, aga selle keelelt valla laskmine teiste kuuldes on tõeline vaprustükk. Kas pole nii? See julge lause võib kõlada ka veidi teisiti, näiteks: ma ei…
Häbi-häbi, püksis käbi…
Tänase postituse teemaks on häbi. Vaatame, arutame, mida see lapsepõlves alguse saanud emotsioon meiega teeb. Ära arva, et sel pole sinuga mingit pistmist! Ma olen täiesti veendunud, et sellised inimesed, kelle häbi on elutervel tasemel, on sama haruldased nagu lendorav.…
ATL mustapesunimekiri
Täna kirjutan taas ühel ebamugaval, aga olulisel teemal – nimelt inimestest, kes on nüüdseks täiskasvanud, aga kelle lapsepõlvekodus võimutses alkohol. Nende kohta on lausa omaette väljend – ATL ehk alkohoolikute täiskasvanud lapsed (inglise keeles kasutatakse lühendina ACA). Üle maailma on…
Aukudega puslepilt
Tundsin täna, et on üks teema, mis vajab kirja panemist. Mul on sageli nii, et kui miski on veidi segane ja vajab settimist, selginemist, siis ma hakkan seda mõtet kuskilt otsast kirja panema, seon selle piltide või metafooridega ja siis…
Ma ei taha olla tubli!
Ei taha jah. Mulle kohe üldse ei meeldi, kui keegi ütleb, et sa oled tubli. See sõna ise on nii tühi ja tühine… Aga miks siis ometi? Kas mina siis ei tahagi kiitust ja tunnustust? Ikka tahan, muidugi tahan…kes meist…