Kas mul on midagi viga? Jah ja ei – olen lihtsalt ülitundlik

Juba aastaid tagasi lugesin kahte ägedat raamatut (Elaine Aron “Ülitundlik inimene” ja Ilse Sand “Armastades ennast”), mis räägivad inimestest, kes on liialt tundlikud (ülitundlikud ehk ÜTI-d). Need raamatud on mul kenasti raamatusoovituste nimekirjas ka olemas. Siin blogis pole ma seda ülitundlikkuse teemat veel puudutanudki, seega teen seda nüüd selle postitusega.

Suur üllatus oli lugeda raamatuid, kus sain iga lehe järel autorile kaasa noogutada, et jaa, ma mõtlen ja tunnen täpselt samamoodi. Teadmine, et keegi on vorminud raamatuteks justkui minu tundemaailma, julgustab, et ma pole üksi vaid minu sarnaseid on väidetavalt umbkaudu 20% inimestest. Ja pole vahet, kas oled oma natuurilt introvert või ekstravert, ülitundlikke leidub mõlema hulgas. Pole ka vahet, kas oled mees või naine, mõlemite seas on inimesi, kelle jaoks maailmas on enamus asju liiga palju ja liiga intensiivselt 🙂

Raamatute peateemaks on inimesed, kes on liiga tundlikud, kelle jaoks on mitmed tavalised asjad ja olukorrad liiga intensiivsed ja kes vajavad taastumiseks enam aega kui mittetundlikud.
Raamatu võiks läbi sirvida igaüks, kes vähegi soovib mõista, miks osad meist on aktiivsed suhtlejad, lärmakad, energilised, tempokad, spontaansed, impulsiivsed…ent teised eelistavad rahulikumat keskkonda, omas tempos kulgemist, mõtisklemist, loovaid tegevusi, rohkem omaette olemist, oma ruumi, palju und, rutiinsust jne.

Ülitundliku ja mitteülitundliku inimtüübi erinevus seisneb närvisüsteemi protsessides. 
Lihtsalt selgitades – tundlikumad inimesed registreerivad detailsemalt välismaailmast tulevat infot ja analüüsivad seda põhjalikumalt. Mitte nii tundlikud teevad seda oluliselt pealiskaudsemalt. See põhjustab selle, et ülitundlike inimeste “kõvaketas” saab kiiremini täis ja see omakorda põhjustab kiiremini pinget, rahutust, ärevust ja väsimust.

Ülitundliku inimese tunnused:

• Sügavad töötlemisprotsessid. Kalduvus informatsiooni teistest sügavamalt töödelda. Põhjalikum (alateadlik enamasti) analüüs, mõtlemine, tajumine, seoste loomine jne enne tegutsemist. ÜTI-d kasutavad rohkem neid aju osi, mis on seotud info sügava töötlemisega. Nad märkavad nüansse. Tunnetavad täpsemini nii enda see kui endast väljaspool toimuvat. Enamasti on neil hea intuitsioon seetõttu. Nad teadvustavad ümbritseva keskkonna detaile oluliselt enam süvitsi kui mitte ütid.
• Ülestimuleerimise oht. Pöörates kõigele rohkem ja põhjalikumat tähelepanu, on väsimus ja ülestimulatsioon kiired tulema. Närvisüsteem koormatakse kiiresti üle. Seda põhjustavad liigne müra, liiga palju inimesi, liigselt infot, liigselt välist energiat, suhtlemist, teiste emotsioonide tajumist, aistinguid jne. See kõik väsitab ja kurnab ÜTI-d väga kiiresti ära. Ei suuda enam keskenduda, tekib ärritus, väsimus, tuimus –  nagu tühjaks pigistatud sidrun.
• Emotsionaalne reageerimisvõime ja empaatia. ÜTI-d reageeerivad teistest tugevamini nii pos kui ka neg kogemustele. Nad mõistavad teiste emotsioone tänu peegelneuronite aktiivsusele. St kurva inimese nägu nähes tunneb ise kurbust jne. Empaatiale viitav ajutegevus on neil aktiivsem kui mitte ütidel.
• Tundlikkus ka vaevumärgatavate nüansside suhtes. Sensoorne ehk tajumisega seotud töötlemistundlikkus. Nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine, maitsetundlikkus. Mitte meeled või meeleorganid pole ÜTI-del tundlikumad vaid erinevus seisneb selles, et nende ajus töödeldakse infot palju põhjalikumalt. Peente nüansside põhjalikum tuvastamine ajus. Aju töötleb intensiivselt alateadlikult.

ÜTI-de närvisüsteem näib olevat konstrueeritud reageerima vaevumärgatavatele kogemustele, reageerima stiimulitele intensiivselt ja kõigest sellest taastumine võtab kauem aega-vajame pikemat ja sagedasemat puhkust, vaikust, üksiolemist, akude laadimist.

Paljudele ÜTI-dele on omased mõned järgnevad väited:

-edukamad vigade märkamisel ja vältimisel
-suure keskendumisvõimega (kui pole segajaid)
-väga kohusetundlik
-head ülesannetes, mis nõuavad täpsust, hoolsust, kiirust, erinevuste märkamist
-raskusi uinumisega, kui ollakse üleväsinud
-tugevasti mõjutatud teiste emotsioonidest ja meeleolust
-sageli keskendunud oma sisekaemusele
-head spetsialistid peenmotoorika aladel
-suutelised vaikselt paigal püsima
-pigem hommikuinimesed
-kergemini mõjutatavad ergutusvahenditest nt kofeiin
-parema ajupoolkera kasutajad ehk head loovuses, intuitsioonis mitte reaalainetes
-suurepärane kujutlusvõime, rikas sisemaailm ja fantaasia
-vastuvõtlik kriitikale
-liigselt tundlikud mürale, lõhnadele, värvidele
-pelgavad konflikte
-kalduvus naiivsusele

Ülitundlikkusel on oma head ja vead 

Ülitundlikkus toob kaasa endaga nii piiranguid kui ka uusi võimalusi ja väljakutseid. Jah, mulle ei meeldi olla pikalt lärmakas seltskonnas, ma ei vaata televiisorit, ma vajan otsuse langetamiseks rohkem aega, ma vajan palju und, ma ei taha kaua kodust ära olla, ma eelistan mürale vaikust, ma naudin omas tempos kulgemist, vajan taastumiseks omaette olemist, jne. Võin tunduda vahel seetõttu egoistlik ja eraklik. AGA ma olen empaatiline, toetav, kannatlik, kohusetundlik, tasakaalukas, eelistan kvaliteetset suhtlust, teen otsuseid kaalutledes ja olen Sinu jaoks olemas kui sul on rõõm või mure.

Kui ma eiran oma sisemist häirekella (nt annab see märku, et aeg on seltskonnast lahkuda, aeg on FB kinni panna, aeg on koera paitada, aeg magama minna jne) siis on mul suur oht kaotada kontakt iseendaga. 
Selle taastamine võtab aga jälle omakorda palju energiat ja aega. Lihtsam on kuulata ennast ja olla stabiilselt enda keskmes, tasakaalus ja siis on kõik väga hästi. Olen õppinud aastatega oma sisehäält aina enam kuulama ja tean kogemustest, et selle eiramine pole mõistlik. 
Siinkohal pean vajalikuks öelda, et konflikt iseendaga on alati halvem valik kui konflikt kellegi teisega. See tähendab, et püüa lähtuda oma asjatoimetustes ikka sellest, et sa teistele maid ja puid kokku lubades endale liiga ei teeks ja enese kuulamine on väga oluline.

Miks see nii on ja kuidas sellega hakkama saada?

ÜTI kujunemises mängib peosa geneetiline pärilikkus (täpsemalt geneetiline variatsioon, mille tulemusena on organismis serotoniini ehk õnnehormooni madalam tase ja kortisooli ehk stressihormooni kõrgem tase), siis on ÜTI-ks jujunemisel suur mõjutegur ka närvisüsteemi omapäral ja lisaks lapsepõlvemõjud.

Tuleb õppida olema vähem vastuvõtlik ja jääda neutraalseks. Oma emotsioonidega peab õppima teadlikult tegelema. Peab olema julge ja väljendama enda vajadusi teistele, keegi ei loe su soove ja vajadusi su silmist. Kõige olulisem on panna enda vajadused esikohale ja nagu ühe raamatu pealkirigi ütleb – ARMASTADES ISEENNAST.

Mina olen ajapikku õppinud oma nõrkused hoopis tugevusteks pöörama ja ülitundlikkus on üks neist teemadest, mida võime võtta kas enda nõrkusena või tugevusena…valik on igaühe enda teha!

Aitäh, kui viitsisid pika teksti läbi lugeda. Tean oma tutvusringkonnas mitmeid endasarnaseid, seega usun, et see info on toeks nii mõnelegi ja julgustuseks OLLA SINA ISE, täpselt sellisena nagu sa oled.