Julgus mitte meeldida…

Pinksimäng meie peas
Sageli käib kaassõltlastel suhtlemise ajal peas üks paras pinksimäng. See on selline sisemine kahekõne iseendaga, kus üks pool utsitab olema teistele meele järgi ja käituma nii, et teistele mitte pettumust valmistada. Teine pool aga püüab tuua tähelepanu oma vajadustele ja soovidele. Seega on peas pidev pendeldamine, segadus ja kaos. Mida teha/öelda, et teiste ootustele vastata VS kuidas käituda, et iseenda vastu aus olla, iseennast väärtustada.
Enamasti on hirm teistele pettumust valmistada nii suur, et peale jääb ikka see pool, mis keelitab olema abivalmis, mõistev ja toetav, ükskõik mis hinnaga. See pool edastab alateadliku sõnumi, et kui sa pole teiste meele järgi, siis sa pole armastust väärt, siis tõugatakse sind eemale ja sa jääd üksi ja siis on kõik läbi – selle poole käes on kahjuks ülemvõim.
Miks see hirm meis nii suur on, see on pikem jutt. Aga ma siiski julgustan kõiki, kes selle probleemiga maadlevad (ütlen teistele jah ning endale ei), edasi lugeda ja ehk oled valmis tasapisi oma mustrite ja uskumuste muutmiseks. Kuni sinnamaani välja, et ühel ilusal päeval saad sa öelda: “Ma julgen teistele mitte meeldida, sest iseendale truuks ja ausaks jäämine on suurem väärtus.” Kui me õpime ütlema EI teist osapoolt austavalt, siis pole see egoism vaid eluterve enesearmastus.
Mis tegelikult juhtub, kui sa lased lahti vajadusest kõigile meeldida?
Kui oled aastaid harjunud olema teiste meele järgi – siis võib ka kõige väiksem „oma tee valimine“ tunduda isekusena. Kui oled võtnud südame rindu ja vastanud töökaaslase ettepanekule eitavalt, võid tajuda ärevust, higistamist, hirmu: “Kas ma olin liiga järsk? Kas ma rikkusin midagi ära? Kas ma enam ei meeldi talle? Kas ta tahabki enam olla minu sõber?…….”
Aga tead mis?
Iga kord, kui sa eelistad enda tõde kellegi teise ootustele, lood sa eluterve distantsi enda ja teiste vahele, et saaksid olla lähedasem iseendaga.
- Sa saad lõpuks hingata – ei pea enam pidevalt skaneerima, kas keegi on pahane, pettunud, solvunud.
- Suhted muutuvad ausamaks ja selgemaks – ära jäävad need, mis sõltusid vaid sellest, kui „mugav“ sa teistele olid.
- Sa avastad, et oled oma arvamusega inimene – mitte projekt kellegi rahuloluks.
- Ja sa õpid kuulma oma häält – vaikset, aga visalt sinus alati olemas olnud.
Kuidas alustada, kui seesama vana hääl ütleb, et sa pole piisavalt hea, kui sa ei meeldi kõigile?
- Alusta väikestest “ei” harjutustest.
Näiteks: “Tänan kutsumast, aga ma vajan sel nädalal aega iseendale.” - Lase vabaks vastutus teiste emotsioonide eest.
„Ma ei vastuta enam selle eest, kuidas keegi mu vastustele reageerib.“ - Küsi „kas ma meeldin?“ asemel „kas ma olen enda vastu aus?“
Teistele meeldimine ei ole kontrollitav. Aga ausus enda vastu on küll. - Õpi ütlema: „Ma saan aru, et see ei meeldi sulle, aga see on mulle oluline.“ See lause on kuldne sild iseenda ja teiste vahele.
- Loo endale turvalised ankrud.
Olgu selleks sõber, terapeut või kasvõi oma päevik. Loe toetavaid raamatuid (küsi minu käest või otsi siit) See, et sa pead muutuse ajaks tuge otsima, ei tähenda nõrkust. See tähendab, et sa liigud, õpid, kirjutad ümber, arened.
Ole valmis kriitilisteks märkusteks ja õpi neile suhet hoidvalt vastama
Kui hakkad samm-sammult oma hoiakuid muutma, ennast enam väärtustama, enda suhtes aus olema ja ei püüa enam iga hinna eest olla teiste silmis asendamatu ja vajalik, hakkavad mitmed asjad muutuma. Üks muutustest on see, et võid hakata saama kriitilisi, salvavaid, mittetoetavaid märkusi. See on osa normaalselst protsessist. Inimesed su ümber ei ole uue sinuga harjunud ja see võib neid hirmutada, ärritada, segadusse ajada või nad pole lihtsalt rahul sellega, et sa nüüdsest endale rohkem aega pühendad.
JÄRGNEVALT MÕNED NÄITED, KUIDAS NEILE VASTATA:
🗣️ “Sa oled nii muutunud.”
💛 “Jah, ma kasvan ning arenen, see on minu jaoks oluline, kas sa toetad mind selles?”
🗣️ “Sa ei hooli enam lähedastest.”
💛 “Ma hoolin väga oma lähedastest ja just sellepärast hoolin ka iseendast. Kui mina ei kesta, ei saa ma kedagi toetada.”
🗣️ “Sa oled nii enesekeskseks muutunud.”
💛 “Enda eest hoolitsemine, oma soovide ja vajaduste väljendamine ei ole enesekesksus, vaid enesearmastus. Ma lihtsalt pole seda varem osanud teha.”
🗣️ “Sa oled isekas.”
💛 “Ma ei võta kelleltki midagi ära. Ma lihtsalt püüan oma elu tagasi saada ja ma mõistan, et see tekitab sinus segadust.”
🗣️ “Varem olid sa palju mõistvam.”
💛 “Varem oli mu fookus teistel, et neil oleks mugav ja hea olla, aga see ei tenud mind õnnelikuks, püüan nüüd olla rohkem iseenda heaks olemas.”
🗣️ “Me ei tunne sind enam ära.”
💛 “Tegelikult hakkan ma alles nüüd tundma, kes ma päriselt olen. See ongi minu tee, kas kõnnime koos?”
🗣️ “Sa oled nii ülbe.”
💛 “Mõnikord tundub enesekindlus neile ülbusena, kes on harjunud minu allasurutud versiooniga. See pole ülbus vaid mulle eluks vajalik enesekindlus.”
Võimalusi, kuidas vastata, on palju. Aga pea palun meeles, et piiride seadmine, enesekehtestamine, oma soovide väljendamine on kõige tõhusam siis, kui sa teed seda teist austavalt ja mõistad tema kibeduse taga tema hirme. Püüa olla alati endaga kooskõlas, aga ära ole ninatark ega üleolev!
You May Also Like
