Kallis, sa peaksid minema ravile!

Minu kaaslane on sõltlane

Sageli küsivad minuga kohtuma tulnud naised minult soovitusi, et kuidas oma sõltlasest kaasale ometigi selgeks teha, et ta peab otsima abi, minema ravile, leidma toetusgrupi vms. Ma tahan ju mehele vaid head, aga tema ei taha minu nõuandeid kuuldagi võtta. Proovin heaga ja kurjaga, aga miskit ei muutu.

Kõigepealt on mõtekas aru saada sellest, kus maal mees omadega on. Kas ta vaatab tõele otsa ja tunnistab oma sõltuvuskäitumist või mitte. Kui tema väitel on tal kõik hästi, probleeme pole (ainuke probleem on ilmselt naine) – siis pole ka selleteemalisel arutelul suurt pointi. Teema lõpetatud! Mehe seisukohta pole sellisel juhul üldiselt võimalik kõrvalseisjal muuta.

Kui mees aga tunnistab oma probleemi, ta on nõus selle faktiga, et ta on sõltlane (vahet pole kas alko, narko või muu teema) ja ta ei saa sellega ise hakkama, siis on ok mainida talle, et kui oled valmis abi otsima, olen sulle toeks ja võin aidata otsida vajalikku infot, uurida, kaasa mõelda jne. Aga seda siis tõesti korra või paar. Kui tal on piisavalt sisemist motivatsiooni, küll ta siis leiab ka need kohad ja võimalused, kust abi saada.

Oht astuda partneri asemel ema rolli

Kui mees on valmis muutuma, aga ta pole sinult abi küsinud, siis ärge pressige peale igasuguseid kursuseid ja raamatuid ja blogisid ja veebisaite ja terapeute. See survestamine tekitab automaatselt vastupidise efekti – ta läheb kaitsesse ja eemaldub. Oma pideva õpetamise ja kõiketeadva ema rolliga ei jõua te mitte kuskile. Ma tean, ma olen seal olnud palju aastaid 😀 Tulemus oli null!

Su mees ei ole väike poiss, keda peab juhendama, kontrollima, ähvardama, häbistama, tema eest ära otsustama ja takkapihta veel karistama ka. Jah, ma tean, et siin tahaksid paljud naised vastu vaielda, et just täpselt mu mees ongi ju nagu väike poiss ja seepärast ma olengi temaga nagu ema, sest ta ei saa muidu hakkama… Tean, olen tundnud täpselt samamoodi. Aga see käed puusas ema roll on väga kehva koht, kus olla ja see ei toeta ei naist ega meest. See loob vaid distantsi partnerite vahele ning pinged aina kuhjuvad, naise ärevus kasvab ja mehe sõltuvuskäitumine sageneb.

See, kui mees hakkab oma teemadega (sõltuvusega, käitumismustritega jne) tegelema, on tema teadlik valik. Ja see, kui ta ei ole nõus midagi oma elus muutma, on ka tema teadlik valik. Aktsepteeri seda! See ei tähenda, et sa selle heaks kiidad, aga aktsepteeri ja loobu vastupanust. Säästa ennast!

Aga mida siis ikkagi teha, kui kaasa on sõltlane, pereelu on tasakaalust väljas, teie suhe kõigub kanavarvastel, lapsed kannatavad, ärevus on taevani…tema aga end muuta ei soovi?
Saame kokku ja räägime, mul on sulle mitmeid mõtteid, kuidas sellisel juhul edasi liikuda 🙂
Minu kontaktid leiad siit.

Lisaks aitab sind ehk ka minu üks varasem postitus Kaassõltlase kolm esimest sammu.

Olen olemas, kui oled valmis!