Sa ei pea ennast teistele maha müüma!

Valeuskumus

Enamus ajast oma elus olen ma olnud veendumusel, et ma pean ennast tegema teistele nö söödavaks, meeldivaks ja olema neile mugav (ennast teistele maha müüma) , sest muidu nad ei taha minuga tegemist teha. Olen elanud aastaid nii, et olen oma olemisi, tegemisi, valikuid ja otsuseid teistele üleliigselt põhjendanud ja selgitanud ning seda ainult selleks, et mul on olnud hirm, et kui mind ei mõisteta, siis mind ei kiideta heaks. Ja kui mind ei kiideta heaks, siis mind hüljatakse.

Ma põhjendasin teistele:
🔸 oma valikuid,
🔸 oma tundeid,
🔸 oma olemise tempot,
🔸 miks ma midagi teen,
🔸 miks ma midagi tegemata jätan jne.

Ma tõesõna uskusin, et minu ülesanne on kõigile meele järgi olla, vastasel juhul olen ma saamatu ning mind tõrjutakse eemale. See kõik on olnud üks suur vale – jah, nüüd ma lõpuks tean seda.
😥 See valeuskumus on mind nii kaua eksitanud ja väsitanud. Aga täna saan ma öelda, et ma olen pisikeste sammukeste haaval, teadlikkuse kasvamise tempos, sellest eksitavast uskumusest välja astunud ning elan oma tõde, meeldib see teistele või mitte.

Kust üldse tuleb see selgitamise ja põhjendamise vajadus?

See ei teki kunagi kellegi käitumismustrisse üleöö. See tekib vaikselt, ajapikku. Hea on teada, et kaassõltlasele pole see lihtsalt viisakas ja küps suhtlemisviis vaid enesekaitse mehhanismi üks osa.

Paljud meist on lapsena kasvanud keskkonnas, kus:

✅ küsimusele „Miks sa nii tegid?“ oodati mõistlikku vastust, mitte ausust
✅ otsuseid hinnati ratsionaalselt, mitte mõistvalt ega toetavalt
✅ heakskiit tuli siis, kui su valik ühtis vanema omaga
✅  toetus ja kontakt säilis vaid siis, kui sa sobitusid normidega

See üleliigne selgitamise muster tekib sageli lapsepõlve hetkedest, mil oleme õppinud, et meie „lihtsalt olemisest“ ei piisa. Nii õppisimegi selgitama ja põhjendama enne, kui keegi küsis, enne kui keegi halvustas, enne kui keegi karistas… Põhjendamine ja oma otsuse maha müümine oli läheduse ja kontakti võimaluse suurendamise meeleheitlik katse.
Kuna aga need katsed sageli luhtusid ja me ei saanud hoolimata kenast ja mõistlikust selgitusest ikkagi poolehoidu, tunnustust, sidet lähedasega, siis hakkasime uskuma, et viga on meis ja et me peame järgmine kord veel rohkem selgitama, veel täpsemalt põhjendama. Äkki, kui ma järgmine kord end rohkem arusaadavamaks teen, siis ta valib mind, siis ta jääb, siis ta näeb, siis ta mõistab…

Nii muutus selgitamine viisiks hoida lähedust. Ja samal ajal – viisiks ennast kaotada.

Ma sain aru, et see ei tööta enam

Mingi hetk täiskasvanuna märkasin, et:

🔴 ma põhjendan iga pisiasja rohkem, kui vaja
🔴 ma selgitan isegi siis, kui keegi pole küsinud
🔴 ja lõpuks ei tunne ma ennast ikkagi nähtuna

Mu armas abikaasa on mulle läbi aastate sageli öelnud, et sa ei pea põhjendama, mida sa oma rahaga teed, kus sa täpselt päeva jooksul käid või miks sa mingeid otsuseid just nii oled langetanud. See oli ühtviisi võõras ja samas ka vabastav korraga. Mingil hetkel tegin otsuse: kes tahab mind mõista, see küsib. Kes ei taha, leiab niikuinii põhjuse mitte mõista. Ja ükski seletus ei muuda seda.

Mis tegelikult muutus, kui ma lõpetasin

Kui ma lõpetasin oma olemise põhjendamise ja selgitamise, ei muutunud maailm, aga mina muutusin.

👍 Mu laused läksid lühemaks
👍 Mu „ei“ muutus rahulikumaks
👍 Mu „jah“ kindlamaks
👍 Hakkasin end rohkem austama
👍 Ma ei pea ennast enam õigustama
👍 Ma ei pea oma väärtust enam tõestama
👍 Ma ei pea enam oma otsuseid maha müüma
👍 Teiste arvamus muutus ebaolulisemaks
👍 Elu muutus lihtsamaks

Kus maal sina sel teel oled?

Tean, et ma pole ainuke, on palju inimesi, kellel on elus sarnaseid teemasid, millest siin just kirjutasin.
Kus maal sina omadega oled?
Kas oled alles esimese punkti juures kinni või näed juba ka muid võimalusi?

⓵ Üritad iga päev ennast teistele maha müüa?
⓶ Juba teadvustad, et sellel pole mõtet?
⓷ Oled viinud sisse mõningaid muutusi?
⓸ Elad juba täiel rinnal oma tõde?

👉 Ükskõik, mitmenda punkti juures sa oled, kui soovid hinnanguvaba kaasamõtlejat, siis saan sulle oma kogemuste ja tööriistadega abiks olla.
VÕTA JULGESTI ÜHENDUST!